Rehvivahetus

Special Cars pakub laia teenustekompleksi, mis on vajalikud autorataste pidevaks töökorras hoidmiseks.

On oluline pidada meeles!

Vastavalt teede- ja sideministeeriumi määrusele 1. detsembrist 1. märtsini talverehvide kasutamine mootorsõidukitel, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni, on kohustuslik! Rehvidel peab olema markeering M+S ja mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3 mm (soovitatav on 4-5 mm).

Naastrehvidega on lubatud sõita 15. oktoobrist 31. märtsini (karmide talvetingimuste korral kuni 30. aprillini). Naastrehvide kasutamisel tuleb need paigaldada auto kõigile neljale rattale.

Naelteta talverehvidega (lamellrehvidega), nii nimetatud “Igahooajaliste” rehvidega on lubatud sõita aastaringselt.

Suveajal peab rehvimustri jääksügavus olema vähemalt 1,6 mm (soovitatav on 3-4 mm).

Millal tuleb rehve vahetada?

 Talverehvid, erinevalt suve- ja lamellrehvidest, omavad suuremat haardumist lumise või jäätunud teega. Asi on selles, et rehvide haardumisomadused erinevates liikumisrežiimides ja erinevatel katetel paljus sõltuvad mustrikihi elastsusest.

Seda iseloomustust omakorda tugevalt mõjutab temperatuur. Mida külmem on väljas, seda kõvem on kumm ning halvem selle haardumisomadused; ning talveperioodil tähendab see ka pikka pidurdusteekonda ja libisemist jääl isegi kõige madalamatel kiirustel, kõrvale paiskumist ja probleeme paigast liikumisega.

“Vahetada autol jalatseid” talveks tuleb juba õhutemperatuuri langusel kuni +7 kraadini Celsiuse skaala järgi. Kuna sellel temperatuuril suverehvid juba kaotavad elastsuse ning töötavad teel halvasti. Üleminek suverehvidele on soovitav vastavalt õhutemperatuuri tõusmisel üle +7 kraadi Celsiuse skaala järgi.

Milliseid rehve valida?

 Talverehvide valimisel tuleb tugineda sellele, millistes tingimustes neid hakatakse kasutama. Erinevatel teekatetel omavad Naast- ja Lamellrehvid oma plusse ja miinuseid.

Naastrehvid omavad paremat haardumist jäätunud teega ja pikemat tööiga. Asfaldil on naastrehvid mürisevamad ja ökoloogia vaatepunktist märgatavamalt reostavad keskkonda  ja rikuvad teekatet.

Lamellrehvid ei kahjusta teekatet ning omavad madalat mürataset, kuid selle juures kuluvad kiiremini kui naastrehvid. Lamellrehvidega on lubatud sõita aastaringselt, kuid siiski ei ole mõtet kulutada neid asfaldil suveajal.

Enne valiku tegemist tasub mõelda, millistes tingimustes te kõige sagedamini autoga liigute. Kui teie sõidud piirduvad linnatingimustega, kus kogu talveperioodi kestel liiklusohutuse tagamise eesmärgil teede eest korralikult hoolitsevad linnateenistused, siis sellisel juhul naastrehvide kasutamiseks pole vajadust.

Liikumise korral mööda linnaäärseid, külavahe- ja kõrvalteesid liiklusohutuse tagamise eesmärgil soovitame valida naastrehvid.

Lamellrehvid saavad suurepäraselt hakkama ning omavad eelist lumisel teel ja teel märja “lumepudruga”. Jäätunud teel või nii nimetatud “kiilasjääl” omavad naastrehvid kindlasti eelist.

Rehvirõhk

On oluline pidama meeles seda, et õigest rehvirõhust otseselt sõltub teie rehvide eluiga, auto juhitavus ning samuti kütusekulu.

Ülerõhuga rehvid muutuvad kõvemaks ja teega haakumise pind märgatavalt väheneb. Selle tulemusena saame me rehvimustri ebaühtlase kulumise ja auto juhitavuse halvenemise.

Ebapiisava rõhu korral tõuseb rehvide sisetemperatuur, mis suurendab vastupanu, see tähendab, et suureneb ka kütusekulu. Madal rõhk samuti viib rehvi kõrgendatud kulumiseni ning auto juhitavuse halvenemiseni. Ebapiisava rõhu tunnuseks võib olla auto “ujumine” teel ning “raskem” rool sõidu ajal.

Igal automudelil on oma optimaalne rehvirõhu norm, olenevalt nende suurusest ja parameetritest. Vastav tabel reeglina asetseb uksel või auto juhipoolsel püstikul. Mõnedes automudelites võib tabel asuda bensiinipaagi kaanel, selle sisemisel poolel.

Rehvirõhu kaotamine tekib õhutemperatuuri vahede tõttu, sagedate pikaajaliste sõitude korral, raske veose transportimisel või siis liikumisel ebaühtlasel teekatel. Just sellepärast on vajalik kontrollida rehvirõhku ja pumbata rehve juurde vähemalt kord kuus.